Läbi keskkonnakaitselubade annab riik võimaluse ja õiguse majanduslikult või muul moel vajaliku ja/või kasuliku (piiratud) ressursi kasutamiseks või tegevuseks, millega kaasneb keskkonnasaastamine (nt välisõhk, heitvee juhtimine pinnavette jt). Loa taotlemise protsessis saavad kaasa rääkida kõik, keda tegevus puudutab (kohalik inimene, kohalik omavalitsus, vabaühendus jt).
Loa eesmärk on tagada vastutustundlik suhtumine loodusesse ning seeläbi Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Ilma loata mõjutaksid käitajad teisi inimgruppe ja nende heaolu, ilma et nad sellega arvestaks või heaolu vähendamist hüvitaks.
Tänasele keskkonnakaitselubade süsteemile on alus pandud juba eelmise sajandi 90-ndatel. Seda on oluliselt mõjutanud Euroopa Liiduga (EL) liitumine, mis tõi kaasa keskkonnaõiguse regulatsioonide suure kasvu, kuna ühe liitumistingimusena tuli üle võtta hulk EL keskkonnaõiguse õigusakte. Keskkonnaõiguse eriosa peamised teemad on välisõhu kaitse, kliimamuutuste mõju vähendamine ja kohanemine, veekeskkonna kaitse, jäätmekäitlus, kiirguskaitse, tööstusheite reguleerimine ja saastuse vähendamine, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõue kaitse ja maavarade korraldus.
EL õigusaktid on aga enamasti valdkondlikud, mistõttu ülevõtmisega ei tekkinud keskkonnaõiguse normistikku ühendavat alust. Selleks on Eestis keskkonnaõigust alates 2007. a pidevalt kodifitseeritud ehk valdkonna norme ühtlustatud ja korrastatud ning alates 1. augustis 2014. a kehtib Eestis keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS). Sellega on defineeritud valdkonna põhimõisted ja sätestatud keskkonnaõiguse põhimõtted, põhikohustused ja –õigused ning loamenetluse üldsätted.
KeÜS § 40 lg 1 jaotab keskkonnakaitseload keskkonnakomplekslubadeks (kompleksluba), keskkonnalubadeks ning muudeks lubadeks (enamasti registreering või väikeluba). Keskkonnakaitselubasid võib piltlikult kujutada püramiidina.
- Kompleksload - püramiidi tipp. Reguleerivad olulise keskkonnariski ja keskkonnamõjuga tegevusi.
- Keskkonnaload - püramiidi keskmine tasand. Reguleerivad madalama keskkonnamõjuga tegevusi kui kompleksload, kuid tegemist on siiski keskkonnakaitseliselt reguleerimist vajavate tegevustega.
- Registreeringud ja väikeload - püramiidi põhi. Reguleerivad keskkonnalubadest väiksema keskkonnariski ja reguleerimisvajadusega tegevusi, nende abil saab paika panna tegevuse baasnõuded.
- Üldised keskkonnanormatiivid ja tinglikud kokkuleppelised standardid - püramiidist välja jääv osa. Tegevused, mil keskkonnakaitseluba ei ole vaja, sest tegevuse keskkonnamõju on madal ja see on vajadusel reguleeritud üldnõuetega nagu ka teistes valdkondades.
Keskkonnakaitselubade süsteemi kujundamisel oli viimane oluline samm KeÜSi ja teiste seaduste muutmise seaduse välja töötamine (55 SE). Varasemalt anti keskkonnaloa asemel välja eraldi valdkondlikud lihtload. Muudatusega ühendati senised valdkondlikud load (jäätmeluba, õhusaasteluba, vee erikasutusluba, kaevandamisluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kasvuhoonegaaside heitkoguste luba) tervikuks ning alates 01.01.2020 väljastatakse ühtset keskkonnaluba.
Näiteks kui varasemalt vajas käitis tegutsemiseks eraldi õhusaasteluba ja jäätmeluba, siis nüüd väljastatakse kahe loa asemel üks valdkondi koondav keskkonnaluba. Muudatuse eesmärk oli ühtlustada keskkonnaloa menetlusnorme, tagada läbiv süstemaatilisus keskkonnaõiguses ning sh vähendada bürokraatiat ja halduskoormust.
Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise jätkamiseks on Keskkonnaministeerium alustanud projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0", mille kohta saad täpsemalt lugeda projekti lehelt.
Viimati uuendatud 18.10.2021