Keskkonnatasud

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

Eesti keskkonnatasude süsteem on olulises osas välja kujunenud ning keskkonnatasude määrad on pidevalt kasvanud vastavalt ökomaksureformi põhimõtetele. Keskkonnatasude määrad on sätestatud keskkonnatasude seadusega.

Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha rakendusasutuseks keskkonnaprojektide finantseerimisega.

Keskkonnatasude 2016+ raamkava koostamise protsessi kohta saab lähemalt lugeda raamkava koostamise lehelt.

Keskkonnatasude deklareerimist ja maksmist puudutav informatsioon:

Keskkonnatasude laekumise ülevaade

Keskkonnakasutuse väliskulude hindamine

Valminud on uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine“. Töö valmis kahes etapis.

I etapi eesmärk oli Eestis oluliste keskkonnakasutuse vormide keskkonnamõjude väljatoomine ja kirjeldamine. Lisaks tehti töö käigus ettepanekud väljatoodud keskkonnamõjude ulatuse ja intensiivsuse hindamiseks kasutatavate metoodikate kohta. Hinnati töösse kaasatud keskkonnakasutuse vormide olulisust, mille alusel valiti välja II etapi fookuses olevad prioriteetsed valdkonnad.

II etapi eesmärk oli välja tuua, milliseid kulusid tuleb kanda selleks, et vähendada töösse kaasatud valdkondade keskkonnakasutuse mõjusid ning milliseid kulusid need mõjud ühiskonnale kaasa toovad. Iga valdkonna keskkonnamõju hindamiseks valiti välja konkreetne metoodika ning selle alusel arvutati vastava keskkonnakasutuse vormi välismõju rahaline väärtus.

Keskkonnatasudega seotud õigusaktid

Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 48 on võimalik saastetasu asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.

Alates 2014. aasta detsembrist antakse saastetasu asendamisel abi vähese tähtsusega abina. Saastetasu asendatakse kuni 200 tuhande euro ulatuses kolme aasta jooksul, kusjuures selle hulgast tuleb maha arvata ka teistest riigiasutustest saadud vähese tähtsusega abi. See abiliik on mõeldud pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Lisaks vähese tähtsusega abile, mille maht on piiratud 200 tuhande euroga, võimaldab Keskkonnaministeerium edaspidi anda abi ka suuremas mahus eraldi abikavade alusel. Selleks on abi energiatõhususe suurendamiseks või keskkonnakaitse parandamiseks, millega peab kaasnema vastavalt keskkonnatasude seadusele ka saastamise vähendamine vähemalt 15%.

Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava hõlmab ettevõtjate toetamist saastetasu maksmise kohustuse asendamisega keskkonnakaitsemeetme rahastamise kohustusega, millega peab kaasnema energiatõhususe kasv. Toetatakse terviklikke tehnilisi keskkonnakaitseinvesteeringuid, mis lisaks saastamise vähendamisele tõstavad tootmise energiatõhusust ja vähendavad seeläbi energeetiliste ressursside kasutamise vajadust.

Saastetasu asendamise ja keskkonnakaitse parandamise kava hõlmab ettevõtjate toetamist saastetasu maksmise kohustuse asendamisega keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, millega peavad lisaks saastamise vähendamisele kaasnema tegevused, mis lähevad Euroopa Liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust kaugemale või tagavad nende normatiivide puudumisel keskkonnakaitse parandamise.

Lisaks keskkonnatasude seadusele reguleerib saastetasu asendamist keskkonnaministri  käskkiri nr 15.03.2021 1-2/21/139 „Saastetasu maksmise kohustuse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega asendamise korra, saastetasu asendamise komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitamine“.

Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise korraldamiseks on:

Viimati uuendatud 03.05.2023