Eesti keskkonnatasude süsteem on olulises osas välja kujunenud ning keskkonnatasude määrad on pidevalt kasvanud vastavalt ökomaksureformi põhimõtetele. Keskkonnatasude määrad on sätestatud keskkonnatasude seadusega.
Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha rakendusasutuseks keskkonnaprojektide finantseerimisel.
Keskkonnatasude deklareerimist ja maksmist puudutav informatsioon:
- Keskkonnaameti kodulehel
- Maksu- ja Tolliameti kodulehel
- Energiatoodete, sh raske kütteõli (1% väävli sisaldusega) koteeritud Rotterdamis ja hakkepuidu hinnad on toodud välja Energiatoodete hindade leheküljel.
Keskkonnatasude laekumise ülevaade
Keskkonnatasudega seotud õigusaktid
- Keskkonnatasude seadus
- Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad
- Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist (2016-2025. a)
Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 48 on võimalik saastetasu asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.
Saastetasu asendamist reguleerib keskkonnatasude seaduse 7. peatükk.
Saastetasu asendamisega seonduvate küsimustega palume pöörduda Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna poole.
Alates 2014. aasta detsembrist antakse saastetasu asendamisel abi vähese tähtsusega abina. Saastetasu asendatakse kuni 300 tuhande euro ulatuses kolme aasta jooksul, kusjuures selle hulgast tuleb maha arvata ka teistest riigiasutustest saadud vähese tähtsusega abi. See abiliik on mõeldud pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Lisaks keskkonnatasude seadusele reguleerib saastetasu asendamist keskkonnaministri 02.10.2023 käskkiri nr 1-2/23/396 „Saastetasu maksmise kohustuse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega asendamise korra, saastetasu asendamise komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitamine“
Uuringud
Keskkonnakasutuse väliskulude hindamine
Valminud on uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine“. Töö valmis kahes etapis.
I etapi eesmärk oli Eestis oluliste keskkonnakasutuse vormide keskkonnamõjude väljatoomine ja kirjeldamine. Lisaks tehti töö käigus ettepanekud väljatoodud keskkonnamõjude ulatuse ja intensiivsuse hindamiseks kasutatavate metoodikate kohta. Hinnati töösse kaasatud keskkonnakasutuse vormide olulisust, mille alusel valiti välja II etapi fookuses olevad prioriteetsed valdkonnad.
II etapi eesmärk oli välja tuua, milliseid kulusid tuleb kanda selleks, et vähendada töösse kaasatud valdkondade keskkonnakasutuse mõjusid ning milliseid kulusid need mõjud ühiskonnale kaasa toovad. Iga valdkonna keskkonnamõju hindamiseks valiti välja konkreetne metoodika ning selle alusel arvutati vastava keskkonnakasutuse vormi välismõju rahaline väärtus.
"Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" - I etapp
Lisad:
Lisad 1-16 leiad riigipilvest
"Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" - II etapp
Viimati uuendatud 26.03.2024