Maavarad

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maapõues olevad ressursid on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna. Riik kui maapõues leiduvate ressursside uurimise ja kasutamise koordineerija peab kindlustama, et varadega käiakse ümber säästlikult ja heaperemehelikult.

Eesti Maavarad

Maapõu on maismaal, sise- ja piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks tehniliselt ja majanduslikult kättesaadav maakoore osa

Eesti on maavarade rikkuse poolest maailmas suhteliselt keskmisel tasemel, ent on vähe selliseid riike, kus maapõu oleks nii hästi uuritud kui meil.

Maavaradel on inimeste elus pea sama tähtis koht kui toidul, veel ja õhul. Kõigi igapäevaelu sõltub meie maavaradest: elektri- ja soojusenergia, ehitusmaterjalide tootmine, tee-ehitus, aiandus jne.

Täna kaevandatakse Eestis põlevkivi ja turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi ning savi.

Samas leidub Eestis veel teisigi maavarasid, mida praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit, diktüoneemaargilliit ja rauamaak.

Vaata täpsemalt Eesti maapõue aarete kohta Maapõue portaalist

Peamised õigusaktid

Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseadusega

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 on arengudokument, mis annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue potentsiaali.

Maapõue tegevusload

Maapõue tegevuslube annab Keskkonnaamet. Maavara kaevandamise keskkonnaload, samuti üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu load on elektrooniliselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis.

Maardlate kaardirakendus

Maardlate kaardirakenduse kaudu avalikustatakse keskkonnaregistri maardlate nimistus eksisteeriv ruumiandmestik.

Eesti on ehitusmaavaradega piisavalt varustatud, kuid maavarade erimite lõikes on paiknevus ebaühtlane. Tööstuslikku huvi pakkuvad karbonaatkivimite maardlad paiknevad põhiliselt Pärnu–Peipsi järve joonest põhjapool. Liivamaardlad levivad enam-vähem ühtlaselt üle Eesti, kuid nende genees on erinev. Näiteks Balti mere arengustaadiumite rannamoodustiste setetega seotud liiva- ja kruusamaardlad paiknevad Lääne-Eestis ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning mõhnadega seotud kõrge kvartsi sisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leidub Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid paikneb üle Eesti, kuid samas on kruus geoloogilise tekke poolest kõige piiratum ehitusmaavara ressurss, mille varu Harjumaal on enamasti kaevandatud. Oosidega seotud tähtsamad kruusamaardlad asuvad Lääne- ja Viljandimaal.

Maavarade kaevandamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Ehitusmaavarasid kasutatakse elamu- ja teede-ehituses ning tööstuses. Liiva, kruusa ja paekillustikku kasutatakse töötlemata kujul ja täitematerjalina teiste ehitusmaterjalide, eelkõige betooni ja betoonelementide koostises. Kaevandatava maavaravaru hulga, nagu see on iseloomulik valitsevale turumajanduse süsteemile, määrab nõudlus. Kuid järjest rohkem tähelepanu pööratakse vähima keskkonnamõjuga jätkusuutlikule maavarade kasutamisele. Samas kasvav toormevajadus aktiveerib kaevandamist ka Eestis. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.

Maavarade komisjon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas moodustatud geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjate komisjon. Komisjoni põhiülesanne on Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.

Komisjoni koosseis

Alar Rosentau Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professor, komisjoni esimees
Reet Roosalu Maa-ameti geoloogiaosakonna juhataja, komisjoni esimehe asetäitja
Helena Gailan Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik, komisjoni sekretär
Arvo Veskimets Eesti Looduskaitse Seltsi esindaja
Elin Liik Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik
Erik Väli Eesti Mäeseltsi esindaja
Erki Niitlaan Eesti Turbaliidu esindaja
Janne Tamm Eesti Geoloogiateenistuse esindaja
Kaur Kõue Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Lauri Kütt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja
Margus Raha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Reeli Sildnik Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik
Rein Voog Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu esindaja
Riho Iskül Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindaja
Tarmo All Eesti Geoloogia Seltsi esindaja
Tiit Rahe Keskkonnaameti esindaja
Veikko Luhalaid Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja
Kadri Visnap Keskkonnaameti esindaja

Uuringud ja aruanded

Aasta Pealkiri/kirjeldus Dokumendid
2016 Eesti argilliidist metaangaasi eraldamise majanduslike mõjude eelhinnang Aruanne
2016 A review of the Jõhvi magnetite deposit Aruanne
2017 Elanike teadlikkus ja hoiakud maapõue valdkonnas

Aruanne

2017 Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat 
2018

Uuring "Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal"

Aruanne
Lühikokkuvõtte
2019 Uuring "Põlevkivituhkade ohtlikuse uuring" 
2021 Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine Aruanne
2021 Eksperthinnang A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuistangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal

Aruanne

Lisad 1-4 (2,42 MB Zip)

2021 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuring Aruanne

Viimati uuendatud 17.09.2021