Turvas

Eesti sood kannavad olulisi looduskaitselisi väärtusi. Soode säästliku kasutamise eesmärk on nende ökoloogiliste, sotsiaalsete ning majanduslike funktsioonide säilitamine praegu ja tulevikus.

Turbaalad hõlmavad Eesti territooriumist 1,2 mln ha ehk üle viiendiku maismaast, millest mahajäetud freesturbaväljad moodustavad vaid 1 protsendi. Need alad on juba kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud. Arvestades, et Eestist lähtuv kasvuhoonegaaside emissioon on pindalaühiku kohta küllalt suur ja Eesti on liitunud Pariisi kliimaeesmärkide saavutamise kokkuleppega, on oluline liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Selleks saame vähendada heitkoguseid avatud alade lõpuni kaevandamisega, samal ajal aga maavara säästvalt kaevandada uusi turbaalasid avamata ja taastades loodusliku veerežiimi juba kaevandatud ning kuivendatud aladel.

Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Juba kuivendatud turbakaevandamisalasid taas kasutusse andes ja jättes puutumata suure osa looduslikest aladest, saab täita seda rahvusvahelist kokkulepet. Seega on otstarbekas ja loodust säästev anda kasutusse hüljatud alad, mille kaevandamise järel need alad eelistatut märgalaks korrastatakse.

Ülevaade mahajäetud freesturbakaevandamise alade pindalast ja paiknemisest, samuti nende seisundist ja edasistest kasutusvõimalustest, on olemas aastal 2005-2009 valminud Eesti Geoloogiakeskuse uurimistöös. Revisjoni üks eesmärke oli informatsiooni kogumine mahajäetud aladest, mille võiks turba kui maavara säästliku kasutamise eesmärgil uuesti kasutusse võtta.

Selleks, et peatada looduslike turbaalade edasine kuivendamine ning jätkata turba kaevandamist eelisjärjekorras kuivendusest rikutud aladel kuni maavara ammendamiseni ja korrastamiseni, kehtestati 2016. aasta 27. detsembris keskkonnaministri määrus „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri".

Kaevandamisest mõjutatud jääkvaruga turbaalad on mõeldud kaevandamiseks turba kaevandamise aastamäära väliselt. Maapõueseaduse § 45 lõike 4 sätestatud aastamäära peab arvestama vaid kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal või -alal maavara kaevandamise loa andmisel. Jääksood, millel uuringu andmetel ei olnud enam kaevandamisväärset turbavaru, tuleb korrastada. Jääksood taasväärtustatakse, kujundades nendest kas märgalad, luues tingimused turba tekkeks, maaviljeluseks, metsakasvatuseks vms.

Tutvu korrastatavate jääksoodega.

Soodel on ka tähtis veekaitseline funktsioon: oluline mõju pinnaveekogude äravoolurežiimide ühtlustamisel, suur veemahutavus ning looduslik isepuhastusvõime, mistõttu on senisest enam vaja hinnata selliste alade kaitse ja kasutamise aspekte. Eesti soode kaitse ja säästliku kasutamise kontseptsiooni lähteülesande väljatöötamiseks moodustas Keskkonnaministeerium 2006. aasta septembris töörühma „Turba ümarlaud“, eesmärgiga kaasata erinevaid huvirühmi sooalade arengukava vajalikkuse väljaselgitamiseks ning turba kaevandamise ja sellega seonduvate keskkonnakaitse küsimuste aruteluks. Töörühm kohtumised toimuvad üks kord aastas senimaani.

Soode üheks oluliseks kasutussuunaks on turba kaevandamine. Loodusele avaldab survet turba kaevandamisel tekkivate avatud alade suurus ja kaevandatava maavaralasundi paksus ning kuivendamise sügavus (loodusliku veetaseme alandamine), mitte niivõrd kaevandatava turba maht. Seetõttu on looduskaitse arengukavas 2020 sätestatud, et looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida, eelistades turba kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladel. Lähtudes nendest põhimõtetest ja revisjoni andmetest, on Keskkonnaministeeriumis välja töötatud 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“. Koostati see Eesti Geoloogia Keskuse, Maa-ameti, Keskkonnaameti töötajate; Keskkonnaministeeriumi maapõue ja looduskaitse osakonna ning ülikoolide, erialaliitude ja keskkonnaorganisatsioonide koostöös, mis võimaldas anda hinnangu nimekirja kantud turbaalade looduskaitseväärtuste kohta. Samas ei saa me olla kindlad, et nimekirja kantud turbaalale ei levi (ei asu elama) kaitsealune liik. Seetõttu, kui maavara kaevandamise loa taotlus on esitatud, algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine, mille käigus selgitatakse, kas kaevandamine antud alal on võimalik või mitte. 

Küsimuste korral palume pöörduda Keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Reeli Sildniku poole. 

Viimati uuendatud 04.10.2021