Mõju hindamine keskkonnale

Keskkonnamõju on tegevusega kaasnev või kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes looduskeskkonnas, inimese tervises ja heaolus, kultuuripärandis või varas.

Mõju hindamise eesmärk on eelduse loomine selleks, et:

  • otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi;
  • otsustamisel arvestatakse erinevate huvigruppide väärtushinnanguid;
  • taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee.

Mõju hindamise protsesse tutvustav video:

 

Mõju hindamine jaguneb:

Keskkonnamõju hindamiseks (KMH), mille eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks;

Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks (KSH), mille eesmärk on keskkonna­kaalutlustega arvestamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel.

KMH ja KSH on reguleeritud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS).

KMH litsents Litsentseeritud KMH juhtekspertide info on leitav Keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS

Piiriülene mõju hindamine

Mõju hindamise elektroonilised avalikud arutelud

Vastavalt KeHJS-ile peab avaliku väljapaneku järel toimuma avalik arutelu, kuid arutelu formaat on täpsustamata. Tavapäraselt toimuvad arutelud füüsiliste kogunemistena. Alternatiivselt on võimalik korraldada mõju hindamise avalikke arutelusid ka elektroonilises formaadis. Selleks on Keskkonnaministeerium koostanud dokumendi asjaolude kohta, millega tuleb elektroonilises formaadis arutelu korraldamisel arvestada.

Eksperdirühma liikmete nimetamine KMH/KSH programmis

KeHJS-is on KMH/KSH programmi üheks sisunõudeks eksperdirühma liikmete esitamine nimeliselt, milleta ei ole võimalik programmi nõuetele vastavaks tunnistada. Nn kahe-etapiliste hangete korraldamisel võib aga esineda olukord, et KMH/KSH aruande koostab juhtekspert/eksperdirühm, mis erineb KMH/KSH programmis paikapandust. Selleks on Keskkonnaministeerium koostanud tõlgendusdokumendi, mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH/KSH menetlustes.

Keskkonnaministeerium tellis 2019. a uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja keskkonnamõju hindamise menetluse positiivsed küljed ja kitsaskohad menetluse osapoolte vaatevinklist. Selleks koostati veebipõhine ankeet-küsitlus eraldi KMH ja KSH menetluse kohta ning viidi läbi fookusrühma arutelud. Uuringu järeldusena on toodud esile valdkonna tugevused, suurimad väljakutsed ja vähem olulised kitsaskohad.

Uuringu koostajad on Kaja Peterson (SEI Tallinn) ja Siim Vahtrus (Keskkonnaõiguse Keskus). 

Keskkonnaministeerium tellis 2020. a analüüsi, mille peamine eesmärk oli esitada ettepanekuid koos põhjendustega Eesti KMH ja KSH süsteemi kitsaskohtade lahendamiseks, mille tulemusel on võimalik mõju hindamise süsteemi parandada. Ettepanekute esitamisel lähtuti sh teiste riikide praktika analüüsist, 2019. a töö tulemustest ning viimasel viiel aastal teostatud KMH/KSH valimi analüüsist.

Uuringu koostasid Piret Toonpere (LEMMA OÜ) ning Kristjan Piirimäe (FIE).

18.02.2021 huvigruppidele korraldatud KMH/KSH infopäeva esitlused:

Viimati uuendatud 06.03.2024