Tööstusheide ja kemikaalid

Keskkonnaministeeriumi eesmärk on tagada puhas keskkond meile kõigile. Tööstus on oluline majandusvaldkond, kuid selle tegevus toob kaasa paratamatult ka keskkonnamõjusid, mida tuleb ennetada ja vähendada. Meie eesmärgiks on keskkonnahoidlik ja vastutustundlik tööstus ning jätkusuutliku keemia põhimõtetele tuginev keemiasektor. Keskkonnaministeerium tegeleb seetõttu kemikaali- ja tööstuspoliitika integreeritud kujundamise ja rakendamisega.

Tööstusheide

Tööstusele seatakse Eestis nagu ka terves EL-s kõrged keskkonnanõuded. Suurtööstustele on keskkonnanõuded aga veelgi kõrgemad. Seetõttu reguleeritakse suurtööstust tööstusheite seadusega (edaspidi THS) ning kõik käitised peavad vastama parima võimaliku tehnika nõuetele.

Tööstusheite seaduse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu Liidu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010,  tööstusheidete kohta.

Tööstusheite seaduse eesmärgid:

  • kaitsta keskkonda kui tervikut
  • võtta kasutusele parim võimalik tehnika
  • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise
  • suurendada käitaja vastutuse määra inimese tervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises
  • võtta kasutusele vajalikud meetmed õnnetuste vältimiseks ning nende tagajärgede piiramiseks
  • võtta kasutusele vajalikud meetmed tegevuse täielikul lõpetamisel, et vältida ohtu ja taastada tegevuskoha esialgne olukord
  • tagada need nõuded täitnud käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine

THS-is käsitletakse selliseid tööstusvaldkondi nagu energeetika (sh põlevkivi energeetika ja põlvkiviõli tootmine), metallide tootmine ja töötlemine, mineraalsed materjalid, kemikaalid, jäätmekäitlus ja muud tegevusvaldkonnad, sealhulgas paberimassi ja paberi tootmine, tapamajad ning kodulindude, sigade või veiste intensiivkasvatus.

THS-iga hõlmatud tööstuskäitised peavad vältima ja vähendama saastust, kohaldades selleks parimat võimalikku tehnikat, kasutades energiat tõhusalt, vältides jäätmete teket ja neid käideldes, rakendades meetmeid õnnetuste vältimiseks ning nende tagajärgede piiramiseks. Peamine on see, et oleks tagatud keskkonna kui terviku, mitte üksikute keskkonnaelementide (välisõhu, vee või pinnase) kaitse.  Lisaks THS-ile kehtivad ka muud seadused (nt jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus) ja nende alusel vastu võetud määrused.

Käitistel on õigus tegutseda ainult juhul, kui neil on selleks luba, ning vastavalt loal kehtestatud tingimustele. Euroopa Komisjoni vastu võetud järeldused parima võimaliku tehnika kohta on viitedokumendiks lubade tingimuste kehtestamisel. Heite piirväärtused tuleb määrata tasemel, mis tagab, et heide ei ületa taset, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga.

Käitiste tegevust kontrollitakse korrapäraselt üleriigilise kontrollikava alusel. Samuti on võimalus üldsuses osaleda loamenetluses ning tutvuda heiteseire tulemustega.

Kemikaalid

Kemikaalivaldkond on väga lai olles seotud paljude erinevate teemade, protsesside ning sektoritega.  Eestis on valdkonda puudutavate teemadega tegelemine jagunenud erinevate ministeeriumite ja nende allasutuste vahel. Kemikaaliohutuse valdkonda koordineerib Sotsiaalministeerium.  

Kuna valdkond on lai, on see ka EL tasandil reguleeritud paljude erinevate õigusaktidega. Ülevaate valdkonna peamistest EL õigusaktidest leiab Euroopa Kemikaaliameti kodulehelt. Lisaks sellele jagab Euroopa Kemikaaliamet teavet valdkonda puudutavate uute nõuete väljatöötamise kohta ning jagab kehtivate nõuete rakendamiseks erinevaid infomaterjale ning juhendeid.

Globaalsel tasandil annavad strateegilise suunise otsuste kujundamiseks säästva arengu eesmärgid, millest mitmed on erineva nurga alt seotud ka kemikaalidega. Lisaks on globaalsel tasandil sõlmitud ka palju erinevaid rahvusvahelisi leppeid, ehk konventsioone, millest mitmed panustavad otseselt või kaudsemalt kemikaaliohutuse tagamisse nii keskkonnahoiu kui tervise seisukohast.

2019. aastal avaldas ÜRO keskkonnaprogramm järjekorras teise üleilmse kemikaaliohutuse aruande. Aruanne annab ülevaate hetkeolukorrast globaalsel skaalal ning toob välja suuremad väljakutsed ja probleemid, mille lahendamisse riigid panustama peavad. Aruanne rõhutab, et valdkond vajab globaalsel tasandil muutust, et aastaks 2030 oleks võimalik saavutada kemikaalidega seotud säästva arengu eesmärgid.

Lisaks konventsioonidele panustab globaalse tasandi eesmärkide saavutamisse strateegiline lähenemine rahvusvahelisele kemikaalide haldamisele, mis on ÜRO keskkonnaprogrammi egiidi all loodud globaalne poliitika ja strateegia, mille valitsused ja huvirühmad võtsid vastu 2006. aastal, et kaitsta inimeste tervist ja ökosüsteeme kahju eest, mis tekib ohtlike kemikaalidega kokku puutumisel. Tegu on globaalse strateegiaga, mis ei ole õiguslikult siduv (erinevalt konventsioonidest) ning milles välja toodud eesmärkide saavutamise tähtaeg on aasta 2020. Seetõttu on praegu on koostamisel pärast aastat 2020 kehtima hakkav uus globaalne strateegiline raamistik keskkonnahoidlikuks kemikaali-ja jäätmekorralduseks.

Viimati uuendatud 06.07.2021