Elavhõbe

Elavhõbe levib õhu ning vee kaudu väga kaugele saaste tekkimise allikast. Kui elavhõbe satub vette, siis omastavad selle veeorganismid ning niimoodi toiduahelasse sattudes akumuleerub see kalades ning teistes mereorganismides väga ohtliku metüülelavhõbedana. Metüülelavhõbe on elavhõbeda vorm, mis on närvisüsteemile ning teistele elunditele väga ohtlik. Kokkupuude suurte elavhõbedakogustega ja selle sattumine toiduahelasse kahjustab elusorganismide aju, kopse, neerusid ja immuunsüsteemi. Elavhõbeda sattumine inimeste toiduahelasse ohustab eriti rasedaid, imikuid ja lapsi.

2017. aastal jõustus Minamata konventsioon, mis on rahvusvaheline lepe, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja selle ühendite inimtekkelise heite ja keskkonda laskmise eest. Konventsioonis käsitletakse kogu elavhõbeda olelusringi, alates elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest kuni elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemiseni. Eesti ühines konventsiooniga 2017. aasta juunis.

Eelkõige kehtestatakse konventsiooniga piirangud elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisele ja rahvusvahelisele elavhõbedaga kauplemisele, keelatakse paljude elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamine, import ja eksport, nähakse ette mitmete elavhõbeda kasutamisega seotud tootmisprotsesside keelud või käitamistingimused, kutsutakse üles vältima elavhõbeda uusi kasutusviise toodetes ja tootmisprotsessides ning võtma meetmeid elavhõbedaheite vähendamiseks käsitöönduslikust ja väiksemahulisest kullakaevandamisest ja tööstustootmisest, sh parima võimaliku tehnika kasutamise abil, ning nõutakse, et elavhõbeda ajutine ladustamine ja elavhõbedajäätmete käitlemine toimuksid keskkonnaohutult.

Euroopa Liidus on kogu elavhõbeda olelusringi puudutav rangelt reguleeritud. Minamata konventsiooni rakendatakse Euroopa Liidus peamiselt EL elavhõbedamääruse kaudu.

ELi elavhõbedamäärus käsitleb ka elavhõbedat sisaldavate hambaplommide, ehk hambaamalgaami kasutamist. Määruse artikkel 10(3) järgi peavad liikmesriigid koostama plaani, kuidas riiklikul tasandil vähendada hambaamalgaami kasutamist. Eestis eelistatakse juba aastaid hambaamalgaami paigaldamisele elavhõbedata alternatiive. Parimate keskkonnatavade edendamiseks hambakliinikutes on Eestis rakendatud ka Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) suuniseid hambaravi sektorist tuleneva elavhõbeda saaste vähendamiseks. Kõigi tänapäevaste hambaraviseadmete juurde kuuluvad ka süsteemid, mis filtreerivad hambaraviprotseduuride käigus tekkivate ohtlike jäätmete sattumise reovette. Kuna Eestis juba hambaamalgaami praktiliselt enam ei kasutata, siis järgmiseks sammuks saab olla hambaamalgaami paigaldamise ametlik keelustamine. Amalgaamiplommide paigaldamine on Rootsis näiteks juba aastaid ametlikult keelatud. Euroopas on amalgaamiplommid üheks allikaks mille kaudu elavhõbe keskkonda satub. Kuna ka Eestis ei ole aastaid enam praktikat uute amalgaamiplommide paigaldamiseks, siis on Euroopa Liidu tasandi ja rahvusvahelisi arenguid arvestades tõenäoline ka Eestis lähiaastatel amalgaami kasutamise ametlik keelustamine.

Viimati uuendatud 06.07.2021