Ühekordse plasti direktiiviga seotud korduma kippuvad küsimused

• Mida tähendab SUP direktiiv?

  SUP on lühend väljendist single-use plastic. Seega SUP direktiiv viitabki direktiivile, millega soovitakse vähendada teatavate plassttoodete keskkonnamõju. 

  Direktiivi täispikk nimi: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta.

• Mida tähendab turule laskmine ja turule laskmise keeld?

  Turule laskmine tähendab toote esmakordset liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemist. See tähendab, et turule laskmise piiranguga tooteid ei tohi esmakordselt Eesti turule lasta alates 1. maist 2023. Kui tooted on enne 1. maid 2023 juba esmakordselt turule lastud, siis võib neid tooteid müüa lõpuni. Näiteks kui jaemüüja on maaletooja/ tootja käest ostnud enne 1. maid 2023 vastavad tooted, siis võib jaemüüa enda laos olevad tooted lõpuni müüa.

  Tooted saab turule lasta vaid tootja või importija ning nende laovarudena olevaid tooteid ei loeta turule lastuks (Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta). Toote turule laskmine eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu omandiõiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu. Üleandmine võib toimuda kas tasu eest või tasuta ning selleks ei pea toodet tingimata füüsiliselt üle andma.

  Nii SUP direktiiv kui ka Sinine raamat defineerivad turule laskmise mõiste. Kuna direktiivi nõuded on Sinise raamatu ees ülimuslikud, siis tuleb turule laskmise definitsiooni rakendamisel lähtuda direktiivi selgitusest (st turule laskmist vaadeldakse liikmesriigi põhiselt, mitte Euroopa Liidu üleselt).

• Millistele toodetele kehtib turule laskmise keeld?

  Alates direktiivi nõuete ülevõtmisest Eesti õigusruumi (01.05.2023) ei ole lubatud turule lasta järgnevaid ühekordselt kasutatavaid plasti sisaldavaid tooteid:

  1) Vatitikuvarred, välja arvatud need, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ (1) või nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (2) kohaldamisalasse
  2) Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)
  3) Taldrikud
  4) Kõrred, välja arvatud need, mis kuuluvad direktiivi 90/385/EMÜ või 93/42/EMÜ kohaldamisalasse
  5) Joogisegamispulgad
  6) Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid
  7) Vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu,
            a) mis on mõeldud koheseks tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks,
            b) mida tavaliselt tarbitakse mahutist ning
            c) mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta,
  k.a kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, v.a joogipakendid,
  taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid
  8) Vahtpolüstüreenist joogipakendid, sealhulgas nende korgid ja kaaned
  9) Vahtpolüstüreenist joogitopsid, sealhulgas nende korgid ja kaaned

• Kas XPS plastist pakendeid võib Eesti turule müüa või on need turupiirangu all?  

Otsustavaks teguriks, kas polüstüreenist (PS) valmistatud toidupakendid, joogipakendid ja joogitopsid kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse või mitte, on see, kas PS on vahustatud või mitte. Kui on, siis see kuulub direktiivi reguleerimisalasse ja rakendub turupiirang, kui mitte, siis turupiirang ei rakendu. See tähendab, et ekstrudeeritud polüstüreenist (XPS) valmistatud toidu- ja joogipakendid ja -topsid kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse (rakendub turupiirang) ainult siis, kui XPS on vahustatud.                                                                                                                                                                                                                    Näiteks vahustatud XPS plastist karbid, millesse pakendatakse toitlustuskohtades valmistoitu tarbijale kaasaostmise eesmärgil liigituvad turule laskmise keelu alla. Vahustatud XPS plastist karbid, mida kasutatakse näiteks toore liha (ei saa kohe tarbida, vajab enne täiendavat töötlemist) pakendamiseks, ei liigitu turupiirangu alla.  

Samuti rakendub turupiirang EPS plastist toidupakenditele, millest pakutakse valmistoitu, joogipakenditele ja joogitopsidele.

• Kas PLA-st ja muud bioplastist tooted on alternatiiviks keelustatavatele toodetele?

  Ei ole. SUP direktiivi rakendusalasse jäävad plastist, plasti sisaldavad, aga ka biopõhised ja biolagunevast plastist tooted. Direktiivi põhjenduspunktis 11 on antud järgnev selgitus: "Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda reguleerida käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema."

  Seega on alates 1. maist 2023 keelatud turule tuua kõiki eelnevas punktis nimetatud keelustatavaid tooteid, mis on valmistatud plastist, sisaldavad plasti või on biopõhised ja biolagunevast plastist tooted. Direktiivi rakendusalasse jäävad ka sellised tooted, mis näiliselt on valmistatud paberist või papist, aga on kaetud õhukese plastikihiga.

  Täiendava info saamiseks tutvu Euroopa Komisjoni suunisdokumendiga, milles selgitatakse ja täpsustatakse direktiiviga hõlmatud tooteid.

  Tutvu lähemalt bioplastide eestikeelse kokkuvõttega ja ingliskeelse kokkuvõttega.

• Miks sellist keeldu on vaja rakendada, kas jäätmete kokku kogumisest ei piisa?

  • Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Samal ajal kui plastil on majanduses kasulik roll ja olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites, tähendab selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja üha lineaarsemaks.
  • Euroopa plastistrateegias on jõutud järeldusele, et plastijäätmete tekke pideva kasvu ja plastijäätmete sattumisega loodusesse, eelkõige merekeskkonda, tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring ringluspõhiseks. Euroopa plastistrateegia on samm sellise ringmajanduse loomise suunas, milles plasti ja plasttoodete kavandamises ja tootmises võetakse täielikult arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu vajadusi ning töötatakse välja ja edendatakse säästvamaid materjale.
  • Et tõhusalt vähendada teatavate plasttoodete märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele, on vaja vastu võtta konkreetsed meetmed, millega plasttoodete jäätmete teket vähendada või üldse vältida.
  • Et piirata kõnealuste ühekordselt kasutatavate plasttoodete negatiivset keskkonnamõju, on liikmesriigid kohustatud keelama nende toodete turule laskmise. Sellega edendataks kergesti kättesaadavate ja säästvamate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.
  • Eelnimetatud tooted keelustatakse, kuna tegemist on EL-i randadest kõige enam leitud toodetega. Enam leitud tooted on ka sellised, mida tarbija tihti ei seosta plastiga, eriti kui tegu on plasti sisaldavate toodete, mitte täielikult plastist valmistatud toodetega.
  • 80–85% mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka kuuluvad mitmesugused kiire käibega tarbekaubad, mis visatakse pärast ühekordset otstarbekohast kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad prügi. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

• Millal keeld jõustub?

  Eestis jõustub keeld alates 01.05.2023.

• Keda keeld puudutab?

  Keeld puudutab peamiselt keelustatavate toodete tootjaid ja maaletoojaid, aga ka nende toodete kasutajaid ja tarbijaid. Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Seega puudutab turule laskmise piirang eelkõige tootjaid ja maaletoojaid.

• Kas laos olevaid keelustatavaid tooteid võib lõpuni müüa? 

  Alates 01.05.2023 ei tohi enam eelnevalt nimetatud tooteid Eesti turule lasta. Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Toote turule laskmine eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu omandiõiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu. Üleandmine võib toimuda kas tasu eest või tasuta ning selleks ei pea toodet tingimata füüsiliselt üle andma. Turule laskjateks on tootjad ja importijad (maaletoojad). Kui toodete Eesti turule laskmine on toimunud enne 01.05.2023, siis need tooted võib lõpuni müüa.

• Kas omavalitsustes, kus 2023. aastal korduvkasutatavaid lahendusi veel ei nõuta, on korraldajatel võimalus kasutada biolagunevaid? 

  Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Seega 2023. aastal kohalikes omavalitsustes, kus korduskasutuslahenduste kasutamise kohustust veel ei ole, on lubatud kasutada ühekordseid alternatiive. Kuid samas 2023. aastal avalike ürituste korraldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et alates 01.05.2023 on Eesti turule keelatud lasta:  

  • vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu, 
  • vahtpolüstüreenist joogipakendid, 
  • vahtpolüstüreenist joogitopsid,
  • ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred.

Ka ühekordselt kasutatavad biolagunevast või biopõhisest plastist eelnevalt nimetatud tooted on antud keelu all (nt biolagunevast plastist valmistatud taldrikud). 

Ka osaliselt plasti sisaldavad tooted on antud keelu all (nt papptaldrik, mis on kaetud plastikihiga).   

        Juhul kui eelnevalt nimetatud tooted on Eesti turule lastud enne 01.05.2023, siis võib need lõpuni tarbida, kuid alates 01.05.2023 uusi eelnevalt nimetatud tooteid Eesti turule lasta ei tohi.  

​

• Kust läheb piir ehk milline serveerimisvahend vajab nö korduskasutusnõu kujul alternatiivi ja milline mitte (näiteks burgeritaskud, papist laevuke, papist/kartongist friikartulitops jne)? 

  Otsustamisel tuleks arvestada sellega, kas serveerimisvahendi puhul on tegemist anumaga või mitte. Kui ei klassifitseeru anumaks, siis ei pea korduskasutatavat anumat kasutama serveerimiseks. Anumateks loetakse näiteks taldrikud, kausid, topsid, karbid. Anumateks ei loeta näiteks salvrätte, paberist taskuid, jäätisepulki.  

•  Kas korduskasutatavate nõude kasutuselevõtuks on oodata korraldajatele ka toetusmeetmeid?

  Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek. Avalik üritus peab olema “avalikkusele avatud”. Sellisel alusel püütakse üritust eristada pelgalt eraeesmärgilisest inimeste kogunemisest (matuse- või pulmarong, avalikus kohas toimuv sünnipäevapidu vms). Avatusena/suletusena tuleb mõista sellist nn erakogunemist läbiviivate isikute soovimatust kaasata oma kogunemisele määratlemata isikute ringi kuuluvaid isikuid. Seega kui ürituste korraldajad korraldavad eraüritusi, mis ei ole avalikkusele avatud (üritusele pääsevad ainult teatud inimesed, näiteks kutsetega), siis nendel üritustel korduskasutuslahenduste kasutamise kohustus ei laiene.  

  Riiklikult on plaanis uute SF21+ meetmetega toetada ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudeleid. Samuti on eraldi jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse meede. 14,5 mln eurot on plaanis suunata ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelitesse ning jäätmetekke vältimisse ja korduskasutusse. Lisaks on ettevõtete ressursitõhususe meede ja jäätmekäitlusmeetmed. Kokku on SF vahendeid ringmajandusse plaanis suunata 111 mln eurot, millele lisandub taastekava (RRF) 14 mln eurot. 

  Tallinna linnas on näiteks erinevad mittetulundustoetused: https://www.tallinn.ee/et/mittetulundustegevuse-toetamine-tallinnas 

• Mis standarditele peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud vastama?

  Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. 

  Ühekordselt kasutatav plasttoode on täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see uuesti täitmiseks tagastada või seda ei ole kavandatud eesmärgiga korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on tavaliselt ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või lühikest aega enne seda, kui need kõrvaldatakse. ​​​​​​​Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. Seega tuleks korduskasutatavaid plasttooteid käsitleda toodetena, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul vähemalt mitu käiku või ringi nende esialgsel otstarbel. Juhul, kui toidupakkujad ja korraldajad plaanivad endale ise nõud soetada, siis korduskasutatavate anumate ja söögiriistade tootjad peavad tootesertifikaadis näitama, et tegemist on anumate ja söögiriistadega, mis on mõeldud korduvalt kasutamiseks.  
  • Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid . Kõigil korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.

  • Toiduseaduse alusel peavad kõik toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejad (sh nõude rendi ja pesemise teenuse pakkujad) enda tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.

• Mis puhtusestandardile peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud söögi- ja jooginõud vastama?

  Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta. ​​​​​​​

  • Mis tahes liiki materjalist korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.

  • Plastist nõude kasutamisel ja pesemisel tuleb arvestada nende tingimustega, mis tootja on andnud kas vastavusdeklaratsioonis või toote märgistusel. Korduskasutatavate nõude puhul võib olla esitatud ka arv, mitu korda on lubatud nõud kasutada, kas nõud võib pesta nõudepesumasinas jne. Ka plastist nõude pesemisel tuleb arvestada tingimustega, mis on toodud vastavusdeklaratsioonis, ning toodete hoiustamisel ja transpordil tagada ristsaastumise vältimine, nt jälgida, et tooted oleks kaetud.

  • Toiduseaduse alusel teeb toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid . Lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti ülevaade nõuetest, mida toitlustajad peavad avalikel üritustel järgima: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat 

  • Kõik toidukäitlejad ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistajad, töötlejad ja turustajad sh korduvkasutatavate nõude pakkujad, peavad teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.

  • Teavitatud ettevõtteid näeb Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist .

• Kui avalikul üritusel osaleval toidupakkujal on enda platsil talle kuuluvad korduskasutusnõud kasutusel, siis kas ta peab kohapeal suutma dokumentidega tõestada kasutatavate nõude sobivuse ja lisaks ka tema kasutatava nõudepesuliini või pesuteenuse vastavuse kehtivatele puhtusestandarditele? ​​​​​​​

  Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada tõendid. Dokumente kontrollitakse toidu müügi kohas, kuid nõudepesuliini ja pesuteenuse nõuetele vastavust kontrollitakse selle asukohas.

  Lisainfo:  https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid 

  Lisaks on Põllumajandus- ja Toiduamet andnud ülevaate erinevatest nõuetest, mis toitlustajatele avalikel üritustel rakenduvad: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat

• Kellel on õigus avalikul üritusel korduskasutusnõud teemal toitlustajat kontrollida ja vajadusel menetlust alustada? 

  Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. 

  Keskkonnaametil ja KOVil on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist.

• Kui avaliku ürituse territooriumil osaleb näiteks 60 toidukauplejat ja neile kõigile kehtivad seadused ühtemoodi, siis kui mõni neist siiski seadust rikub või kasutab ühekordseid plastiknõusid, siis kas menetlust alustatakse toidukaupleja või hoopis ürituse korraldaja osas? Avaliku ürituse toimumise luba väljastatakse omavalitsuse poolt korraldajale, aga seadust rikub korraldaja lepingupartner (toitlustaja). 

  Avaliku ürituse eest vastutab avaliku ürituse korraldaja. Korraldaja vastutab lepingupartnerite eest. Sellise ürituse formaadi puhul on soovitatav sõlmida toidukauplejatega lepingud, mille alusel saab lepingust mittekinnipidamise puhul nõuda leppetrahvi. Ürituse korraldaja peab suutma tõendada, et tema on selle nõude lepingupartneritele esitanud ja soovitav on panna lepingusse ka tingimus, kui toitlustaja ei täida nõudeid, siis ürituse korraldaja nõuab talt teenuse osutamise lõpetamist. 

  Ürituse korraldaja peab tagama korduskasutuslahenduste kasutamise osas nõuete täitmise. Kui toitlustaja kasutab ühekordseid anumaid ja söögiriistu toidu ja söögi serveerimiseks, siis toitlustaja rikub pakendiseaduse nõudeid ning seega on ka toitlustaja võimalik vajaduse korral vastutusele võtta. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ei ole trahvida. Eesmärgiks on jäätmeteket vähendada ja edendada ringmajandust. Sanktsioneerimist rakendatakse viimase abinõuna. 

• Kas kaasamüügi puhul kehtivad avalikel üritustel pakenditele samad tingimused kui mistahes kauplusest või kohvikust kaasa ostes?   

  Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. 

  Juhul, kui toimub toidu müümine kaasamüügi eesmärgil, siis see nõue ei rakendu, sest ei toimu serveerimist. Toidu kaasamüügi korral peab toitlustaja veenduma, et toitu ei osteta eesmärgiga seda kohapeal tarbida. Lisaks tuleb arvestada sellega, et toidu kaasamüük ei toimuks pakenditesse, mille turule laskmine on keelustatud. Samas kohalikes omavalitsustes, kus on juba korduskasutussüsteeme rakendatud (näiteks Tallinnas, Tartus) ei oleks probleeme ka toidu kaasamüügil kasutada olemasolevate korduskasutussüsteemide toidukarpe. 

• Kartulispiraalide pulgad on puidust, suhkruvati omad plastikust ja need ei ole korduskasutatavad - kas ja millega need tuleb asendada? 

  Selliste pulkade näol on tegemist toote nö lahutamatu osaga nagu näiteks on ka pulgakomm või pulgajäätis, seetõttu, sellised pulgad ei pea olema korduskasutatavad, aga kui nt kartulispiraal serveeritakse eraldi veel toiduanumale, siis see peab olema korduskasutatav.