“Jagame nõukogu järelduste seisukohti, et metsal ja metsandussektoril võib olla oluline roll ELi üleminekul kestlikule biomajandusele ning et teadusel ja innovatsioonil on strateegia eesmärkide saavutamisel oluline roll,” selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. “Roheleppe ja kliimaneutraalsuse saavutamise valguses tuleb aga tähelepanu pöörata ka metsade ja metsasektori potentsiaalile ja konkurentsivõimele, et asendada fossiilseid ja süsinikumahukaid materjale,” nentis Mölder, kes toonitas ühtlasi metsade sotsiaal-majandusliku funktsiooni olulisust. “Metsad pakuvad mitmesuguseid hüvesid, sealhulgas lisatöökohti ja majanduskasvu võimalusi maapiirkondades ning ära ei tohi unustada ka puhkefunktsiooni, mis toetab inimeste füüsilist ja vaimset tervist,” ütles keskkonnaminister.
Eesti on ettevaatlik mitmete strateegias nimetatud algatuste osas, mis tõotavad luua täiendavat administratiivset koormust nii avalikule kui erasektorile või vähendada riikide pädevust metsandusküsimustes. “Ootame nende osas Euroopa Komisjonilt rohkem informatsiooni ja edaspidi ka tõhusamat koostööd. Me ei tohi alahinnata liikmesriikide pädevuse tähtsust,” nentis Tõnis Mölder.
“Metsad, nende kaitse ja kasutamine varieerub üle Euroopa väga olulisel määral, igal riigil on oma metsanduse kujunemise ajalugu ja traditsioonid, millega tuleb arvestada,” kirjeldas Mölder Eesti seisukohti. “Seetõttu tuleb metsapoliitika kujundamine, sealhulgas arengukavade koostamine, jätta ka edaspidi iga riigi enda otsustamiseks,” ütles keskkonnaminister.
Eestit esindas ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogul maaeluminister Urmas Kruuse.
16. juulil 2021 avaldas komisjon teatise „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030“. See on üks Euroopa rohelise kokkuleppe juhtalgatusi, mis põhineb Euroopa Liidu elurikkuse strateegial aastani 2030 ja milles käsitletakse metsade multifunktsionaalseid rolle. Strateegias esitatakse eesmärk ja konkreetsed meetmed, et suurendada Euroopa Liidus metsade pindala ja parandada nende kvaliteeti ning tugevdada nende kaitset, taastamist ja vastupanuvõimet. Strateegiaga soovitakse kohandada Euroopa metsi, et tulla toime kliimamuutustest tingitud uute tingimuste, äärmuslike ilmastikunähtuste ja suure ebakindlusega. Strateegiale on lisatud tegevuskava, mille alusel on kavas istutada Euroopa Liidus 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit lisapuud, järgides hoolikalt ökoloogilisi põhimõtteid.
„Uus ELi metsastrateegia aastani 2030“ on leitav siit.
Nõukogu järeldused, milles käsitletakse uut ELi metsastrateegiat aastani 2030, on leitav siit.