Täna Brüsselis toimunud keskkonnanõukogu istungil lepiti kokku üldises lähenemisviisis õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eelnõu osas.
Riiklike õhusaasteainete heitkoguste vähendamise direktiivi eelnõuga määratakse viiele õhusaasteainele (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed, ammoniaak) siseriiklikud heite vähendamise eesmärgid aastateks 2020 ja 2030. 2025. aastaks seatakse vahe-eesmärgid 2030. aasta eesmärkide poole liikumiseks.
"Direktiivi esialgse eelnõuga pakuti liikmesriikidele väga ambitsioonikaid piirkoguseid, mille modelleerimine sisaldas Eesti puhul ka mitmeid üldistusi, mis ei olnud rakendatavad. Samuti olid osad Eestile olulised sektorid arvutuses korrektselt kajastamata, muu hulgas näiteks ka põlevkiviõli tootmine. Eesti on komisjonile modelleerimisvigu kahepoolsetel kohtumistel mitmeid kordi selgitanud ja esitanud korrigeeritud andmeid. Tänaseks on enamikke Eesti esitatud argumente ka arvesse võetud," kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.
Paralleelselt direktiivi muutmise läbirääkimistega on Keskkonnaministeerium küsinud suurimate heitkogustega ettevõtetelt välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavad aastani 2030 ning pidanud ettevõtetega läbirääkimisi.
Hetkel käib ka Eesti heitkoguste detailsete prognooside uuendamine, kuid esialgsed riiklikud arvestused näitavad, et viimased komisjoni ja eesistuja pakutavad eesmärgid on Eestile aktsepteeritavad.
Läbirääkimised direktiivi eelnõu lõpliku teksti osas jätkuvad järgmisel aastal Euroopa Parlamendiga.