Osoonikiht peaks taastuma sajandi keskpaigaks

15.09.2021 | 18:40

16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis seekord keskendub toidu ja vaktsiinide külmaahela olulisusele. Külmaahelana mõistetakse toote säilitamist tootja määratud temperatuuril kuni toote tarbimiseni.
    • Jaga

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Pärtel Niitaru sõnul on nüüdseks  enamik osoonikihti kahandavatest ainetest kasutuselt kõrvaldatud. „Osoonikiht paraneb ja taastub eeldatavasti käesoleva sajandi keskpaigaks 1980. aasta eelsesse ulatusse,“ lausus Niitaru.

Osoonikihi kaitseks võeti 1987. aastal vastu Montreali protokoll, millega hakati piirama freoonide kasutamist külmutusseadmetes. Montreali protokolli toetab 2019. aastal jõustunud ja juba 124 riigi ratifitseeritud Kigali muudatus, mille abil vähendatakse fluorosüsivesinike (HFCde) kasutamist. HFCd ei kahjusta küll osoonikihti, kuid need külmaained on tugevatoimelised kasvuhoonegaasid.

Niitaru sõnul on osoonikihti kahandavate ainete kasutuselt kõrvaldamine andnud hoogu jahutussektori märksa ökonoomsemaks muutumisele. „Kliima- ja külmutusseadmed töötavad nüüd varasemast tükkmaad tõhusamalt, samas kasutades vähem energiat,“ sõnas Niitaru.


Ilma korralikult töötava külmaahelata pole võimalik vältida toidukadusid, kaitsta rahva tervist ning tagada majanduse normaalne toimimine. Igal aastal läheb raisku umbes kolmandik kogu maailmas toodetud toidust - ei raisata mitte ainult maad, vett ja energiat, vaid ühtlasi tekitatakse ka hinnanguliselt 8 protsenti kogu aastasest kasvuhoonegaaside heitest.

Vaktsiinide külmaahel algab tavaliselt vaktsiinide säilitamiseks mõeldud külmkambrites või -ladudes. Varem pidid need külmkambrid toimima temperatuuril + 5 °C ± 3 °C, paljusid uue põlvkonna vaktsiine peab aga hoidma juba temperatuuril -70 °C või -20 °C. COVID-19 pandeemia on näidanud, kuivõrd kriitiline on tagada vaktsiinide külmaahela toimimiseks vajalik võimsus.

Tõhusate ning kliimasõbralike külmaahelalahenduste arendamine muudab need üle kogu maailma kättesaadavamaks, et ohutu toit ja vaktsiinid võiks jõuda tõrgeteta inimesteni.

Agnes Aaslaid

Avalike suhete osakonna nõunik