Veemajanduskavad 2021-2027 (eelnõu)

Hetkel koostatakse kolmanda perioodi 2021-2027 veemajanduskavasid, mille eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Veemajanduskava koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant vesikondade kaupa. Eestis on määratletud kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.

Veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetab meetmeprogramm koos oma meetmetega.  

Veemajanduskavadega esitatakse ka vesikonna veeseireprogramm, mille alusel saab hinnata pinna- ja põhjavee seisundi muutmist ehk veemajanduskava eesmärkide saavutamist. Vesikonna veeseireprogramm koostatakse veemajanduskava kehtivuse ajaks.

Veemajanduskavad koostatakse koos üleujutusega seotud riskide maandamiskavadega. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid kahjulikke konfliktsituatsioone.

Kutsume teid esitama oma ettepanekuid ja vastuväiteid avaldatud dokumentide osas avaliku väljapaneku ajal, mis kestab kuus kuud. Avaliku väljapaneku aja ja arutelude asukohad täpsustame Keskkonnaministeeriumi veebilehel, kui ka Ametlikes Teadaannetes ning ühes üleriigilise levikuga päevalehes. 

Veemajanduskavad ajakohastatakse hiljemalt 22. detsembriks 2021.

Ülevaade Ida-Eesti, Lääne-Eesti ning Koiva vesikonna veemajanduskava koostamiseks ning kinnitamiseks tehtud ettevalmistustöödest: 

2017 I poolaasta Juunis 2017 algatas keskkonnaminister 2021-2027 kehtestatavate veemajanduskavade koostamise. Selleks ajakohastatakse 2015. aastal valminud ning kinnitatud Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad. Veemajanduskavaga koos koostatakse meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad.
2017 II poolaasta Keskkonnaministeerium korraldas ajagraafiku ja tööplaani koostamiseks ning avalikkuse veemajanduskoostamisse kaasamiseks infopäevi. Infopäevad toimusid 15 august Pärnus, 16 august Tallinnas ja 23 august Tartus.
2018 Alates 22. maist kuni 22. novembrini 2018 toimus veemajanduskava, meetmeprogrammi ja üleujutusega seotud riskide maandamiskava koostamise ajagraafiku ja tööplaani avalik väljapanek Keskkonnaameti kontorites ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
2019 Veemajanduskavade ettevalmistamiseks korraldas Keskkonnaministeerium vesikonna tunnuste analüüsi, ülevaate vesikonda mõjutavast koormusest, mida inimtegevus avaldab pinna- ja põhjaveele, ning veekasutuse majandusanalüüsi koostamise. 1. aprillist kuni 30. septembrini 2019. a.viidi läbi 6 kuud kestev avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku käigus korraldatati avalikke arutelusid maakonnakeskustes.
2020 Veemajanduskavade eelnõude koostamine.

Materjalid

Alates 22. maist kuni 22. novembrini 2018 toimus veemajanduskava, meetmeprogrammi ja üleujutusega seotud riskide maandamiskava koostamise ajagraafiku ja tööplaani avalik väljapanek Keskkonnaameti kontorites ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Avaliku väljapaneku ajal oli kõikidel isikutel õigus esitada ajagraafiku ja tööplaani kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Veemajanduskavade koostamise ajagraafik ja tööplaan koostatakse veeseaduse § 3 20 lõike 5 punkti 1 kohaselt.

Dokumendis esitatakse info nimetatud kavade sisu, eesmärkide ja koostamise protsesside kohta. Tuuakse välja tööplaani tegevusetapid ning tegevuste ajaline järgnevus ja kestus. Samuti sisaldab dokument kavade avalikustamise ja kaasamise meetmeid. 

Ettepanekuid ja vastuväiteid ajagraafiku ja tööplaani kohta sai esitada 22.maist kuni 22.novembrini 2018 kirjalikult
info@keskkonnaamet.ee või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Aastateks 2021-2027 koostatava veemajanduskava, meetmeprogrammi ja üleujutusega seotud riskide maandamiskava koostamise ajagraafik ja tööplaan ning sellega seotud dokumendid:

Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade (edaspidi koormuse ülevaade) on veemajanduskava koostamiseks tehtav uuring.

Koormuste ülevaate saamiseks analüüsiti erinevatest allikatest kogutud andmeid ning kaardianalüüsi abil seoti koormusallikad veekogumitega. Veekogumite mitte hea seisundi
põhjuste analüüsimise abil hinnati koormuste olulisust.

Pinna- ja põhjavett mõjutavad koormusallikad saab nende iseloomu järgi grupeerida punktkoormuseks, hajukoormuseks, veevõtust tulenevaks koormuseks, vee vooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest tingitud koormuseks.

Olulise koormuse mõju avaldub vee kvaliteedi või hulga muutustena ning vee-elustiku taandarenguna loodusliku veekoguga võrreldes. Nii võib näiteks välja tuua seosed
veekogude lämmastikusisalduse ning maakasutuse, valgalal peetavate loomade arvu ja väetiste kasutamise vahel. Vette juhitud saasteained häirivad veekogu ökoloogilist tasakaalu, põhjustades pinnaveekogude hapnikuvaegust ja veekogude eutrofeerumist.

Koormuste ülevaate põhjavee kohta käiva osa on koostanud Eesti Geoloogiateenistus (töö Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine). Nimetatud töö kokkuvõte on koormuse ülevaates. Täis mahus töö on leitav Keskkonnaministeeriumi lehel uuringud ja aruanded.

Loe täpsemalt:

Vesikonna tunnuste analüüs on veemajanduskava koostamiseks tehtav uuring.

Analüüsis hinnati üle veekogumid ja nende looduslikud omadused, et veemajanduskavade koostamise järgnevates etappides kavandada veekogumitega seotud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.

Koormuste ülevaate põhjavee kohta käiva osa on koostanud Eesti Geoloogiateenistus (töö Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine). Nimetatud töö kokkuvõte on koormuse ülevaates. Täis mahus töö on leitav Keskkonnaministeeriumi lehel uuringud ja aruanded.

Loe täpsemalt:

Viimati uuendatud 15.07.2021