Merekeskkonna uuringud

Siit lehelt leiad Keskkonnaministeeriumi osalusel ja/või tellimisel valminud merekeskkonna ja kaitse alased uuringud.

Merekeskkonnaga seotud seire- ja uuringuaruanded ning andmestik on kättesaadavad ka keskkonnaseire infosüsteemist KESE.

Uuringud

Keskkonnaministeerium on EMKF rakenduskava 2014-2020 meetmest 8.3 "Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus" saanud rahastuse seitsme projekti elluviimiseks perioodil 2018 - 2020 kogusummas 1 256 268 eurot.

Projektide eesmärgid ja tulemused:

Mikroplast

Projekti „Mikroplasti allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele“ eesmärgiks oli määrata kindlaks mikroplastiku peamised allikad, merekeskkonda sattumise võimalikud teekonnad ning  toetada seeläbi vajalike ennetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist. Uuriti esmakordselt kogu merekeskkonnas (nii veepinnal, veesambas kui setete ülemises kihis) ja valitud mereelustikus (kilus, lestas, karpides) leiduva mikroplasti koguseid ja iseloomu. Projekti maksumus on 130 000 eurot.

Mikroorganismid

Projekti "Mikroorganismide roll Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi, aineringe tüübi  ning isepuhastumisvõime määratlemisel" eesmärgiks on vesiviljeluseks (kalakasvatus) potentsiaalselt sobilike merealade mikroobikoosluste  ja  aineringluse eripärade kindlakstegemine mikroorganismide arvukuse, mitmekesisuse ja funktsionaalse (fototroofid, heterotroofid, kemotroofid; aeroobid, anaeroobid) jaotuse ning ajalis-ruumilise muutlikkuse alusel. Projekti maksumus on 170 000 eurot.

Vesiviljeluse piirkondlikud kavad

Projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ eesmärgiks on luua piirkondlikud vesiviljeluse kavad Eesti rannikumere jaoks, mis sisaldaks vesiviljeluse liikide ja vormide piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi ja piiranguid arvestades merekeskkonna seisundi parandamise võimalusi. Projekti maksumus on 256 300 eurot.

Veealune müra

Projekti „Veealuse müra mõju hindamine kalastikule“ eesmärgiks on hinnata madalasagedusliku pideva veealuse müra võimalikku mõju rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk) töönduslike koondiste ruumilise ja sesoonse paiknemise dünaamikale Eesti mereruumis. Projekti maksumus on 150 000 eurot.

Püügikoormuste kohandamine

Projekti „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“ eesmärgiks on kalapüügist tuleneva surve mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele (kilule, räimele, tursale). Projekti maksumus on 69 970 eurot.

Piirkondlikud kalapüügipiirangud

Projekti „Piirkondlike kalapüügipiirangute ning kalade piirmõõtude kaasajastamine“ eesmärgiks on kalandusest tuleneva surve, ning liikide selektiivse väljapüügi (survetegur 8.3.) mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele. Projekti maksumus on 310 000 eurot.

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Projekti „Ohtlike ainete sisaldus kalades“ eesmärgiks on saada ülevaade inimese tervist ohustada võivate teatud saasteainete sisaldustest Eestis püütavas Läänemere kalas. Räime näitel antakse hinnang ohtlike ainete sisalduse sõltuvusele kalade vanusest ja rasvasuse varieeruvusest eri sesoonidel. Projekti maksumus on 169 998 eurot.

Tegemist on KIK projektiga nr 11753. Tallinna lahe seisundit peetakse halvaks eeskätt just suvekuudel merepoolt Pirita teele kanduva haisu tõttu. Kui vetikamatt substraadilt lahti rebitakse, uhutakse see randa, kus lagunemisprotsesside käigus tekib nii ebameeldiv lõhn kui ka ebameeldiv vaatepilt. Projekti tulemusena saadakse meetodid ja võtted vetikate eemaldamiseks lahest ja info vetikate kasvu ohjamiseks. Arendatud meetodeid saab edaspidi kasutada samas piirkonnas või muudes piirkondades uuesti.

Läviväärtuste kehtestamine Eesti mereala hindamiseks MSRD 11. tunnuse (veealuse müra) kriteeriumite järgi

Töö eesmärk oli välja töötada veealuse müra esmaste hindamiskriteeriumite läviväärtused, kirjeldada nende leidmise metoodikat ja läviväärtuse seost surveteguri(te)ga. Tööd rahastati SA KIK projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Veealuse pidevmüra uuringud Liivi lahe rannikumeres (2018-2019)

Projekti eesmärk oli tuvastada veealuse pidevmüra tase rannikumeres ja võrrelda sealset mürakoormust suurte laevateede äärse veealuse pidevmüra helitasemetega. Lisaks katsetati veealuse müra helisalvestustest hülgehäälitsuste eristamisvõimalusi, mida saaks kasutada edasistel mereuuringutel, ning hinnati müra mõju Liivi lahe hülgepopulatsioonile. Tööd rahastati SA KIK projektist nr 14775 "Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi täitmine: mikroprügi ja veealuse müra uuringud ning ohustatud liikide nimistu uuendamine" 

MSRD nõuetele vastava merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine

Merestrateegia 11 tunnuse hindamissüsteemi väljatöötamiseks läbiviidud erinevate arendusprojektide aruanded, mida on valdavalt rahastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi merekeskkonna allprogrammist:

 (uuringut toetas ETAg RITA2 programmist)

 

mereRITA projekti aruanded 

mereRITA projekti raames koostatud mereseire ja hindamismetoodikate aruanded on kättesaadavad projekti kodulehelt: https://sisu.ut.ee/mererita/tulemused

Mikroprügiks loetakse alla 5 mm diameetriga tehislikke mikroskoopilisi materjaliosakesi, mis on sageli palja silmaga nähtamatud. Sellised osakesed võivad olla plastist, kummist-, töödeldud puitmaterjalist, klaasist, metallist või sünteetilisest tekstiilist. Merekeskkonda satub mikroprügi heitveega, tööstustest, kalandusest, turismist, laevandusest otsese merre heitmise või suurema prahi lagunemise teel. Mikroprügi uuringute eesmärk on selgitada mere pinnakihis ja merepõhja setetes leiduva mikroprügi hulka, selle koostist, testida erinevaid seiremeetodeid ning saadud informatsioonist lähtuvalt hinnata Eesti mereala keskkonnaseisundit. Mikroprügi uuringuid on rahastanud SA KIK.

JPI-OCEAN mikroplasti uuringuprojektid (2020-2023)

JPI Ocean mikroplasti uuringuvooru eesmärk on suurendada teadmisi mikroplasti allikate kohta, arendada mikro- ja nanoplasti analüüsimeetodeid, uurida mikroplasti osakeste jaotust ja koguseid meres ning nende mõju mereökosüsteemile ja –elustikule. Samuti töötatakse välja ettepanekud, kuidas vähendada plasti sattumist merekeskkonda. Keskkonnaministeerium kaasrahastab kahte projekti, kus Eestist osaleb TalTech Meresüsteemide instituut:

ANDROMEDA (Analysis techniques for quantifying nano- and microplastic particles and their degradation in the marine environment) - vt projekti koduleht: https://www.andromedaproject.net/;

RESPONSE (Toward a risk-based assessment of microplastic pollution in marine ecosystems).

Eesti Teadusagentuur kaasrahastab RESPONSE projekti ja projekti HOTMIC (Horizontal and vertical oceanic distribution, transport, and impact of microplastics), kus osaleb TÜ Eesti mereinstituut.

Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire eesmärk oli saada esialgne informatsioon mikroobse koosluse struktuuri ja erinevate patogeensete bakterite ja viiruste esinemise kohta Eesti merealal. Uurimisprojekt viidi läbi Soome lahes Tallinna sadama, Muuga sadama ja Pirita suplusranna piirkonnas. Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“

 

Laevade ballastvee mikroorganismide ja viiruste uuring

Uuringu eesmärgiks oli kaugsõidulaevade ballastvee mahutites esinevate mikroorganismide koosluste kohta alusteabe kogumine, koosluste mitmekesisuse ning võimalike patogeenide esinemise tuvastamine. Kogutud info põhjal koostati ettepanekud mikroobsete koosluste järelevalveks ballastvee mahutitest väljapumbatavas ballastvees. Uuringu tellis Keskkonnaministeerium Eesti Teadusagentuuri programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) raames. Projekti rahastati 50% ulatuses RITA tegevuse kaks raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 50% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute keskuse vahenditest.

Kreeklaste kaubalaev Volare/Alta sõitis Lääne-Saaremaal Ariste lahes madalikule 29. novembril aastal 1980. Laev sõitis karile tühja lastiga.

2014. aasta mais kontrollis Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo teadet naftareostusest Ariste lahes. Vaatluse käigus tuvastati õli jälgi, mis andis alust kahtlustusteks, et laevakeres võib olla endiselt õli jääke. 14. mail kohtusid Veeteede Ameti, Keskkonnaministeeriumi, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, kes tõdesid, et vrakk ei kujuta meresõiduohutuse seisukohast ohtu, kuid puuduvad andmed vraki keskkonnaohtlikkuse kohta. Lepiti kokku, et Keskkonnaministeerium tellib uuringu, millega saab selgeks, kas vrakk on keskkonnaohtlik või mitte.

Keskkonnaministeerium esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 2014. aasta I vooru kiireloomulise projekti "Uppunud kaubalaeva Volare/Alta vraki keskkonnaohtlikkuse uuring Ariste lahes" taotluse. KIK eraldas uuringu tegemiseks 39 000 eurot. Uuringu viis läbi  OÜ Keskkonnauuringute Keskus 2014. aasta suvel ajavahemikus 24. juuli kuni 30. september.

HELCOMi merepõhja elupaigatüüpide modelleerimine Eesti merealal (HELCOM HUB5)

HELCOM HUB (HELCOM Underwater Biotopes) on hierarhiline klassifikatsioonisüsteem, mille abil on võimalik klassifitseerida kõik Läänemere pelaagilised ja bentilised elupaigad. Süsteem on jagatud kuueks tasemeks, kus suurem taseme number näitab detailsemat klassifikatsiooni astet:

  1. Läänemeri tervikuna;
  2. Vertikaalsed vööndid: bentaal, pelagiaal, talvine jää. Bentaal (merepõhi) ja pelagiaal (veesammas) jaotatakse omakorda footiliseks ja afootiliseks. Footiline on merepõhja osa, kuhu jõuab piisavalt valgust põhjataimestiku kasvuks.
  3. Substraat: bentiliste eluapaikade substraat ehk materjal, millest koosneb merepõhi. Elupaigad moodustatakse 2. taseme ehk footilise vööndi (footiline, afootiline) ja substraaditüübi kombinatsioonidest (nt kalju ja kivid footilises vööndis, mudane sete afootilises vööndis).
  4. Funktsionaalne tüüp (functional characteristic) – määratakse üleüldine põhjakoosluse struktuuri tüüp läbi selle, kas esineb makroepibentos (merepõhja pinnal elavad makroskoopilised taimed ja loomad), makroinfauna (merepõhja setete sees elavad makroskoopilised loomad) või makroskoopiline elustik puudub. Elupaigad moodustatakse kombinatsioonis 2. ja 3. tasemega (nt makroepibentosega kalju ja kivid footilises vööndis, makroinfaunaga mudane sete afootilises vööndis).
  5. Iseloomulik kooslus (characteristic community): määratakse domineeriva kõrgema taksonoomilise või funktsionaalse rühma järgi (nt mitmeaastased vetikad, üheaastased vetikad, epibentilised karbid, infauna hulkharjasussid jne). Elupaigad klassifitseeritakse arvestades hierarhilist hargnemist 4. tasemel ning kombineeritakse 2. ja 3. tasemega ehk footilisuse ja substraadiga. Olenevalt 5. taseme koosluse määrangust võib klassifikatsioon lõppeda 5. tasemel või minna edasi järgmisele tasemele. Kõik merealad on võimalik klassifitseerida vähemalt 5. tasandini.
  6. Domineeriv liik: liigitase domineeriva liigi järgi.

Eesti mereala HELCOM HUB5 tasemel koosluste leviku modelleerimist rahastati KIKi projektist nr 14957. Töö aruanne ja kaardikihid on kättesaadavad ka KESEst (seiretöö kood ST00002801). 

 

Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks. Tegemist on 2019-2020.a toimuva teadus- ja arendusteenuse näidisprojektiga, et selgitada kliimamuutuste võimalikku mõju mere elupaigatüüpidele ja liikidele, saada teaduslikult põhjendatud sisendit meretuuleparkidele sobivate piirkondade määratlemiseks mereala planeeringu koostamisel ning töötada välja metoodika CO2 sidumisvõime hindamiseks merekeskkonnas. Uuringupiirkond oli Saaremaast läände jääv ca 470 km2-suurune mereala, mis sobiks tuuleenergeetika arendamiseks. Uuringu kaardimaterjal (Esri ArcGIS) on kättesaadav merekeskkonna osakonnast ning KESE andmebaasist.

 

Viimati uuendatud 09.06.2021