Enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi. Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes (sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas) kasutatakse peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks.
Eesti veevõtt vähenes 1990ndatel pidevalt jõudes tasemeni alla 100 miljoni m3 aastas. Viimase kümne aasta jooksul on veevõtu näitajad olnud suhteliselt stabiilsed. Põhjavett kasutatakse vahemikus 45-50 mln m3 aastas ja pinnasevett 50-57 mln m3 aastas.
Linnadest on suuremad veetarbijad Tallinn ja Narva. Tallinna elanikud kasutasid 2017. aastal Ülemiste järvest 25 mln m3 vett, põhjaveevõtt oli 4 mln m3. Viimase nelja aasta lõikes on täheldatav nii pinnavee- kui põhjaveevõtu tõusutrend, mis on selgitatav nii majanduskasvu kui urbaniseerumisega. Narva linna tarbeks võeti 2017. aastal 3,4 mln m3 pinnavett ja 17 000 m3 põhjavett.
Tootmisvee maht on vähenenud 1990. aastate algusega võrreldes viis korda, mis on tingitud säästva tootmistehnoloogia ja vee korduvkasutuse rakendamisest. Põllumajandusvee maht on vähenenud sama ajaga ligi 7,5 korda, mis on peamiselt tingitud põllumajandustegevuse vähenemisest.
Kõige väiksema mahumuutuse on teinud olmevee tarbimine jäädes viimasel kümnel aastal peamiselt alla 50 mln m3 aastas.
Viimati uuendatud 27.04.2021