Põhjavesi

Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle hea seisundi säilitamine ja halva seisundi parandamine olulise tähtsusega.

Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Põhjavee seisundi üle peetakse arvestust põhjaveekogumite kaupa. Veeseaduse alusel on põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass.  Eestis on moodustatud 2019 a 1.oktoobrist põhjavee kasutamise ja kaitse korraldamiseks ning seisundi hindamiseks 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumite nimekiri ja seisundi hindamise reeglid on sätestatud keskkonnaministri määrusega.

Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga kuue aasta järel (2014 ja 2020.a hinnangud) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb.


Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sealhulgas põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide (pinnaveekogumid ja maismaaökosüsteemid) seisundit. Põhjaveekogumite seisundite hindamiseks on koostatud kolm hüdrogeoloogilist uuringut:

Eesti Geoloogiateenistuse 2020.a tehtud põhjaveekogumite seisundite hindamise uuring on kättesaadav  Keskkonnaagentuuri kodulehel.

Nendele põhjaveekogumitele, mille seisund on halb või hea seisund on ohustatud, tuleb koostada seisundi parandamise meetmekava. Põhjaveekogumite seisundi parandamise meetmed on kirjas vesikondade veemajanduskavades.

Halvas koguselises seisundis on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum.  Halva koguselise seisundi peamine põhjus on põlevkivikaevanduste veekõrvaldus, mille kogus ületab põhjaveekogumi looduslikku ressurssi.

Halvas keemilises seisundis on kaheksa maapinnalähedast põhjaveekogumit eelkõige kõrgenenud nitraatide, kloriidide, pestitsiidide, 1-aluseliste fenoolide sisalduse ja keemilise hapnikutarbe tõttu põhjavees. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi halb keemiline seisund oli 2020. a põhjustatud ühealuseliste fenoolide ülemäärase sisalduse ja kõrgenenud keemilise hapnikutarbe tõttu.

Põhjavee halba seisundit Ida-Virumaal põhjustavad  põlevkivi kaevandamine ja jääkreostus ning suletud kaevanduste veega täitumine. Lisaks Ida-Virumaale esineb piiratud ulatusega põhjavee reostumist või selle kvaliteedi halvenemist eelkõige maapinnalt pärineva koormuse eest kaitsmata põhjaveega Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumites üle kogu Eesti.

Loe täpsemalt

Põhjaveevaru on arvutuslik veeteenuste osutamiseks või enda tarbeks võetav põhjavee kogus, mille kasutamise korral on tagatud, et kehtestatud põhjaveevaruga alal ei toimu põhjavee liigvähenemist ega halvene põhjavee seisund. Veeseaduse alusel tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas.

Põhjaveevaru võib hinnata ka juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas ja selline veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist. Põhjaveevaru uuringu aruanded vaatab läbi ja esitab keskkonnaministrile kehtestamiseks põhjaveekomisjon. Ministri kehtestatud põhjaveevarud kantakse keskkonnaregistrisse. Põhjaveevõtu andmete alusel jälgitakse kehtestatud põhjaveevaru ja veevõtu koguse suhet, et veevõtt ei ületaks kehtestatud põhjaveevarusid.

Tutvu kinnitatud põhjaveevarude andmetega.

Lisainfo

Viimati uuendatud 10.06.2021