Vesinik

Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element ning asetseb perioodilisuse tabelis esimesel kohal. Vesiniku aatom koosneb ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol−1. Vesinik ei esine looduslikes tingimustes üheaatomilise molekulina, vaid molekulaarse vesinikuna H2. Vesinik H2 on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Vesinik on väga kerge gaas, õhust ca 14,5 korda kergem.

Miks me räägime vesinikust? Vesinik on universumis kõige sagedamini esinev element, teda leidub igal pool. Eelkõige muidugi vees H2O. Vesinik pakub meile huvi, sest see on üks väga suure võimalusega ressurss. Kliima soojenemise ja kasvava energia nõudluse tõttu oleme oma pilgu pööranud just vesiniku poole. Vesinikku on võimalik toota elektrolüüsil tavalisest veest. Ehk meil on reaalne võimalus muuta vesi energiaks. Ja boonuseks on see, et energia tekib täiesti süsinikuvabalt. Miks me siis juba seda ei tee? Vesinikutehnoloogia on küll olemas, kuid selle kasutusele võtmine nõuab nii riigipoolset planeerimist, ettevõtete huvi ja eelkõige suuri investeeringuid.  

Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valmis 2023.a  Eesti vesiniku teekaart. See kirjeldab tänast valdkonna seisu ja teemasid, mille raames saab määratleda vesiniku rolli kliimaeesmärkide saavutamisel, majanduse konkurentsivõime parandamisel ja erinevate sektorite süsinikuheite vähendamisel.

Uuringud:

Viimati uuendatud 07.03.2023